Plonten
Uut Wikipedia
| Plonten | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 N tropisken Rienwoold mäd fuul Plonten |
||||||||||||
| Systematik | ||||||||||||
|
Ne Plonte (dt. Pflanze) is n Lieuweweesen dät truch Photosynthese organiske Stoffe moakje kon uut anorganiske Stoffe. Ne Plonte is maasttied apbaud uut Wuttele, Steele, Bleede un Bloumen. Mäd do Wuttele sit ju fääst in de Gruunde un ju kon sik also nit fräi bewäägje.
   |
BEMÄÄRKENGE: Do Plontenoomen sunt maast uurlääwerd wuuden fon Minssen (1846) un Botke (1934), die do wäil fon Pestoor Schulte hiede. Minssen rakt bloot Beschrieuwengen deerbie, wier n Botaniker do Latienske Beteekengen foar mie bie soacht häd. Botke rakt fluks uk do Latienske Noomen. Bee stimme nit immer. Ätters hääbe iek bie Ätterfräigjen nit fuul fiende kuud, uk deeruum dät iek neen goude Bielden hiede.
Mäd do latienske Noomen kon me flugge Bielden fiende in do Commons un deermäd eepent sik ju Muugelkhaid, dät aal noch wät beeter foarnunner tou kriegen. Nu is dät so, dät do Foulksnoomen nit immer düütelk tou-oardend sunt. Die eene bruukt n bestimden Noome foar n uur Plonte as die uur. Un dät rakt uk wäkke Plonten, do moorere Noomen hääbe. N Botaniker wol dät aal jädden fluks oardenje, man die Sproakkundige wol ljauer noch ieuwen täiwe uum tou kiekjen wät aal noch hääruut kumt. Iek staale foar, dät wie ap ju Wiese dan noch ieuwen fääre gunge. Älk föiget tou, wät hie weet un leeter konnen wie dät aal oardenje. |
[Hier rakt dät nu uur 73 Artikkele (mäd dissen bietou reekend].
[Beoarbaidje] Biespiele foar do Plonten
[Beoarbaidje] Systematisk oardende Biespiele foar do Plonten
- I NOAKENDSÄIDIGE (GYMNOSPERMAE) sunt do Säidplonte do der neen Bloumen hääbe.
- Spuureplonten (Cryptogame)
- Näddelboome (Conifere)
.jpg)
- II BEDÄKTSÄIDIGE (ANGIOSPERMAE) sunt do Bloumenplonten.
- Lilienoardige (Liliaceae)
- Amaryllisgewoakse (Amaryllidaceae)
- Rääskengewoakse (Juncaceae)
- Muppertgewächse (Typhaceae),
- Karmsgewoakse (Acoraceae)
- Suurgäärse (Cyperaceae)
- Swäitgäärse (Poaceae)
- Gäärs
- Muusegäärs (Hordeum mur.)
- Kaantegäärs (Holcus lan.)
- Slabbegäärs (Glyceria fl.)
- Bjunt (Molinia)
- Kwieke (Agropyron rep.)
- Weete (Triticum)
- Roage (Secale)
- Jäärste (Hordeum vulg.)
- Hoawer (Avena)
- Turskeweete (Zea mays)
- Orchideen (Orchidaceae)
- Bäärkengewoakse (Betulaceae)
- Poarsgewoakse (Myricaceae)
- Wüülgengewoakse (Salicaceae)
- Knätgewoakse (Polygonaceae)
- Gäisefoutgewoakse (Chenopodiaceae)
- Nälkengewoakse (Caryophyllaceae)
- Hoonepoote (Lychnis flos cuculi)
- Woaterjood (Spergula)
- Ierwe (Stellaria media)
- Jelaangerjeljauer (Dianthus barb.)
- Hoonefoutgewoakse (Ranunculaceae)
- Poapskengewoakse (Nymphaeaceae)
- Kjuusbloitengewoakse (Brassicaceae)
- Stiefmutterkegewoakse (Violaceae)
- Sonnentaugewächse (Droseraceae)
- Häkkebloumegewoakse (Tropaeolaceae)
- Liengewoakse (Linaceae)
- Dulle-Huundegewoakse (Aquifoliaceae)
- Kjuustoudengewoakse (Rhamnaceae)
- Heedekruudgewoakse (Ericaceae)
- Bikbäie (Vaccinium myrtillus)
- Krounbäie (Vaccinium vitis-idaea)
- Moasbäie (Vaccinium vitis-idaea)
- Dopheede (Erica tetralix)
- Riesheede (Calluna vulgaris)
- Heedebäie (Empetrum)
- Schirmbloumen (Apiaceae)
- Tjukbläädgewoakse (Crassulaceae)
- Steenbreekgewoakse (Saxifragaceae)
- Kattestäitgewoakse (Lythraceae)
- Rousengewoakse (Rosaceae)
- Wüülde Rouse ((Rosa canina)
- Hoageltouden (Crataegus)
- Moaiboom (Sorbus)
- Släietouden (Prunus spinosa)
- Bloudooge (Comarum palustre)
- Hiembäie (Rubus idaeus)
- Brummelbäie (Rubus fruticosa agg.)
- Äidbäie (Fragaria)
- Appelboom (Malus)
- Peereboom (Pyrus)
- Puulebloumen (Leguminosae)
- Brom (Cytisus scoparius)
- Knapheede (Genista anglica)
- Heedkonke (Genista pilosa)
- Kleeuwer (Trifolium)
- Slinkkleeuwer (Lotus)
- Aate (Pisum sativum)
- Wukke (Vicia)
- Hangsteboone (Vicia faba)
- Boone (Phaseolus)
- Ouljeboomgewoakse (Oleaceae)
- Trjoobläädgewoakse (Menyanthaceae)
- Nachtschaadgewoakse (Solanaceae)
- Suumerkruudgewoakse (Orobanchaceae)
- Lippeblöitengewoakse (Lamiaceae)
- Pintjegewoakse (Plantaginaceae)
- Kliefgewoakse (Rubiaceen)
- Kiddeboomgewoakse (Caprifoliaceae)
- Kardengewächse (Dipsacaceae)
- Kuurichbloitegewoakse (Asteraceae)
- Schoanelke (Centaurea cyanus)
- Marienbloume (Bellis perennis)
- Goartjebloume (Calendula)
- Snüüfken (Arnica)
- Hoofuurke (Bidens)
- Tiesel (Cirsium)
- Duusendtakke (Achillea millefolium)
- Kladde (Arctium Lappa)
- Huundebloume (Taráxacum)
- Gäisekool (Aegopodium podagraria)
[Beoarbaidje] moor Plonten
- Tjukbläädgewoakse (Crassulaceae)
- XX
- Frantsoosenkruud (Galinsoga parviflora)
- Danne (Abies)
- Giftpetersilje (Aethusa cynapium)
- Tuunpetersilje
- M2
- Snüüfkensbloume (Arnica montana)
- Hoonkebloume (Melandrium diurnum)
- Hankebloume (Melandrium album)
- Hoangstebloume (Taraxacum)
- Klokkerke (Campanula)
- Pingsterbloume (Convallaria majalis)
- Suldoatensknoop (Succisa pratensis)
- Sunnebloume (Helianthus)
- Soogenjiersbloume (Gnaphalium uliginosum)
- Muurk (Eriophorum)
- Oksenbrink (Juncus squarrosus)
- Buutergäärs (Ranunculus)
- Muugerk (Artemisia)
- Hoamp (Cannabis)
- Dongele (Galeopsis)
- Langejan
- Düüwelsbit
- Sokkerai (Cichorium intybus)
- Släieboom (Prunus spinosa)
- Banneetel (Urtica)
- Suugerke (Lamium album)
- Hoppe (Humulus lupulus)
- Kool (Brassica oleracea)
- Groote Boone (Vicia faba)
- Aate (Pisum sativum)
- Stäkräiwe (Brassica napus)
- Runkelräiwe (Beta vulgaris)
- Wüülde Räiwe (Raphanus raphanistrum)
- Pingsternakke (Pastinaca sativa)
- Siepel (Allium cepa)
- Schelotte (Allium ascalonium)
- Huuslook (Sempervivum tectorum)
- Bräi (Allium porrum)
- Päppelne Boom (Populus)
- Säärseboom (Prunus subg. Cerasus)
- Oachtjeboom (P. domestica subsp. domestica)
- Pluume (Prunus domestica)
- Wiendruuge (Vitis vinifera L. ssp. vinifera)
- Pispotte (Calystegia sepium)
